Mälestused

Olete märganud, kui tugevalt me tegelt enda mälestustest kinni hoiame. Hoiame lausa nii tugevalt et peab need üles kirjutama või isegi joonistama. 

Mis nendes siis nii erilist on? 

Peaks isegi mitu vastusevarianti kirjutama. 

Osadele on tähtsad emotsioonid.

Osadele on tâhtsad need kohad.

Osadele on tähtsad momendid ja tegevused nendes. 

Ning siis tulevad need, kes hoiavad neid peas, koguaeg meenutades kuna nendes olevad inimesed on kadunud nende elust nüüdseks. Selja pööranud sellele kōigele ja astunud sammu tuleviku poole. 

Kas vahest nad mõtlevad, kui tore aeg see oli ja sooviks seda aega tagasi?

Tundub, et ei. Meenutades neid aegu inimestega, kes lahkunud on lihtsalt nii kallid. Neid ei saa nii kergelt lahti lasta, et teed sõrmenipsu ja see on peast läinud. Ei saa . Kummitama jäävad need laused kindlatelt inimestelt. Kui emotsionaalsed need võisid olla, kui armsad, kui kurvad, kui kurjad, kui tähtsad, et lausa muutsid elu.

-k

Muutus

Muutus meie elus teismelise eas on lausa uskumatu. Ja ma ei hakka siin patrama meie fûüsilisest muutumisest. Jutt käib meie peas olevates mõtetest ja valikutest. Aghh... Inimesed muutuvad nii kiirelt. Mäletan, kui sai kunagi öeldud oma parimale sõbrale igavesti, kuid nüüdseks vihavaenlane. 

Mäletan, kui mu ei suutnud ettegi kujutada, et mu praegune parim sõber kunagi üldse mu sōber saab olla. Inimesed muutuvad, otsused muutuvad, otsustame enda elus kanna pöördega teisele poole minna, kuid ai... Minevik tõmbab nööriga tugevalt tagasi sind nii, et su ihule jäävad armid. Mâlestused, mälestused, mis teevad lihtsalt liiga haiget. Kunagine asi, mida me arvasime, et parim teeb nüüd südamelt haiget. Kunagisest igavikust kujunes välja paar kuud. Kui kunagi inimesed ütleasid, et soovivad veeta minuga iga sekund, kuid nûüd need sekundid raisatakse millegi muu peale. Kui inimesed teevad lubadusi, kuid olenemata sellest, et need nii kiirelt purunevad. Kui inimesed kustutavad sind oma elust lihtsalt selle pärast, et nad ei viitsi asjad selgeks râäkida.

 Nii raske on mõelda et mu elus on inimesed nii kiirelt läinud ja nii kiirelt tulnud. Möödas on ainult aasta aega, aga muutunud me kõik. Osad täiskasvanulikumaks, osad lapselikumaks. Ja siis tulevad need vähesed kes jäävad ikka sellele samale tasemele ega arene. Tõsiselt kahju

-K

Olen valmis

Täna, 21.01.2016 olen valmis. Olen valmis lahti laskma minevikust mis sidus mind inimestega, kes alaväärtustavad mind. Lasen lahti kõigest sellest halvast ja olen valmis looma uusi sidemeid uute inimestega, positiivsete inimestega. Ma ei mõtle enam nendele, kes ainult tulevad minu juurde oma muredega. Teil ei ole ju reaalselt minu jaoks ju aega, eks ju? Ma tean, et vōin olla päris tûütav vahepeal, kuid seda võiks mulle öelda, mitte enda klassikaaslastele sosistada, kui mōtetu ja tüütu üks inimene olla saab. Ma lasen SINUST lahti, ma ei soovi sind enam enda ellu, ma ei taha sinuga suurt pistmist teha enam. Sa olid mu elus, meil oli tore aeg, täis päikest ja rõõmu. Nii kui algas uus aasta tulid sulle uued inimesed ellu ja ma haihtusin nagu uus aasta lubadus sul minust vabaneda. Ega pole mureta, ma olen valmis sinust lahti laskma. Ei pea enam minu pärast muretsema, kui sa seda kunagi tegid üldse. Ainult sinu mured olid meil põhilised ju, sul ei tulnud kunagi kõneks kuidas mul läheb. Ma soovin endale kõrvale tõelist sõpra mitte inimest, keda ei huvita teiste elu peale enda. Tâpselt nii nagu sa ütlesid mulle nâdal aega tagasi "ma ei vâäri sind".. Just nii see ongi, sa ei vääri mind, ma olen sellega nüüd saja protsendiliselt täiesti nõus. Sa ei vâäri mind

-K 

K.R

Nii! 

Ma oskan hästi näidelda. Suht ego, aga saab hakkama. Igatahes jah ma oksan näidelda ja see aitab mul igasugustes olukordades hakkama saada. Ma ei tea mida kirjutada. Räägib sõpradest. Tunded mu sõprade vastu on tohutult suured, ma kohe armastan enda sõpru. Ma ei armasta neid lambisi sõpru. Mul ei ole ühte v kahte parimat sõpra, mul on kõik võrdsed.

Teisena enda tunnete alla tahaks mainida armastust. Ma olen hea armastaja, vähemalt ütleb nii minu süda aga ma ei ole seda veel tundnud. Mul on olnud tunded osade tüdrukute vastu, aga alati on midagi nagu ees. Vb saatus tahab selle õige ise valida mitte mina ja elu alles varajane ka ja neid armastusi tuleb kindlasti veel kui praegu.

Ma olen kurb inimene, sest ma olen enda elu natukene sassi ajanud. Ma olen laisk ja ma olen harjunud sellega, see on kõige hullem asi üldse mis saab juhtuda, aga ma saan sellest vaikselt üle. Teiseks miks ma kurb olen on see et ma ei ole mina ise. Ma näitlen palju sellepärast et ma ei kokutaks ja endale häbi ei tee. Kui ma oleksin tõsine ja keskendunud hakkan ma kokutama ja mõte jookseb kokku. 

Tunnete alla läheb ka rõõm, õnn, rikkus jne. Ma olen õnnelik et mul on sõbrad ja pere, et mul on söök laual ja soe kodu, et ma saan käia koolis ja õppida, et ma saan oma aega planeerida nii nagu ma tahan oma vabast ajast. Ainuke asi mida võiks rohkem olla mul on õnn, jälle vb on siia sisse roninud saatus kes otsib õiget aega.

Ma vahel tunnen et mind usaldatakse liiga palju ja ma hakkan endast liiga palju mõtlema. Selle tundega muutuvad inimesed peale tükkivaks ja tüütuks mis mulle ei meeldi. Tuleb olla salajalt pealetükkiv, et teised aru ei saaks. 

"Iga hommik kui ma ärkan mõtlen et see võib olla sinu viimane päev ja peab elama seda hästi. Ja õhtul mõtlen et küll oli ikka hea päev."

"Elu tuleb elada, mitte et elu elab sind!"

-K.R

Seinad meie vahel

Sa ei pane tähelegi, kuidas iga päevaga kerkivad meie vahele seinad. Iga päevaga liigume üksteisest kaugemale, seinad lõhuvad meie vahel olevad seosed ja suhted...
Kui nii jätkub ei seo meid enam miski, me ei suhtle enam ja ajapikku unustame üksteise, jääb ainult hägune mälestus meist, mida kunagi võibolla meenutame...
Kui sa ennast kokku ei võta. 

Kui sa suudaksid ainult ennast kokku võtta ja lõhkuda need seinad meie vahel, siis ei jääks meist hägune mälestus, võibolla jääksime isegi kokku kunagi.. Aga sa ei suuda ennast kokku võtta. Kui ma oleksin sinu asemel, ma lõhuksin kõik seinad meie vahel ja ma suudaks sind täielikult usaldada.

Ükskord pead niikuinii otsustama, kas võtta ennast kokku või mitte, kas mina või seinad meie vahel.. See päev tuleb kindlasti, sa ei saa jätta mõlemat endale. Meie vahe kasvab iga päevaga suuremaks, parem otsusta enne, kui muutub otsus liiga raskeks sinu jaoks, ja sa ei saa kumbagi, kui ei suuda otsustada.

-M

Valetamine

Ma nagu meelega looksin enda katastroofilist tunnet sinu vastu.

Rahulikult olen sind oma peast juba välja saanud.. Kõik nagu ülisuper, kui jah.. Saame kokku ning ma näen sind jälle.. Sind enda silmades ja ennast sinu silmades. Missaasjja? Ma ei tohiks mingi silmavaadet sinuga teha.. Sa peaksid olema mul unustatud asi juba pikka aega.. Kaks kuud on möödas ja selle aja sisse mahuvad sellised mõtted tegevused ja inimesed, et sa ei kujutagi ette. Pluss, pidid minust juba nii üle saama, et sul juba suht pohh minust.. Mis mõttega sa kirjutad siis et meeldin sulle veel? Palun mine kanni.. Selline käitumine ei ole norm. Palun tee endale kindlaks mida sa tunned ja mida sa ei tunne. Ma ei soovi ka siin enda tundeid raisata mingi sitase käitumise peale. Ma ei taha muretseda, et kas ta nüüd kirjutab, hoolib, muretseb ja veel igast muud jama. Mul on kōrini sellest. Ma tahaks endale inimest ellu, kes tooks positiivsust mitte negatiivsust. 

Aitäh

-K

Kallid sõbrad

Peaks kohe alustuseks ütlema, et kui te end ära tunnete siis palun mitte mulle hiljem rÄäkima tulla, et sa arvad valesti minust ja temast ja kõigist. Ma avaldan oma arvamust enda nâgemise põhjal mitte sinu.

Niisiis on mul reaalseid sõpru võibolla 4-5? Ja kui aus olla siis m selle numbriga väga rahul. Need inimesed on mulle lihtsalt südame põhjani kallid ja see on raske nendega mingeid tülisi tekitada vms. 

Näiteks toome ette mu kaks kallist klassiõde, kes panevad mind alati valima kumma poolt peaksin mina olema, sest nad ei saa enam üksteisega läbi, paar aastat tagasi olid nad 24/7 üksteise seljas kuid mis nüüd? Ainult heitimine käib omavahel ja see on valus näha. Täna tehti ülejäänud klassikaaslaste vahel selline grupp, mille pealkirjaks oli siis et heiterid of ****(nime ei hakka mainima, eks need inimesed ise teavad, mis nad kirjutasid sinna). See tegi mulle konkreetselt südameni haiget. Minu enda kallid klassiõed teevad midagi sellist meie kallile klassiōele kellel on isegi raskusi läbi saada inimestega. Nende maine langes aste madalamale. Kas nende mōistuses on mingi auk? Nad tegid enda klassiõe heiterite gruppi. Türa kas te olete mingid seitsme aastased, et viisite sellise sitaga tegeled, ajuvaba lihtsalt. Valus vaadata, mida tänapäeva noored teevad oma ümbruskonnaga. Eks ma saan ju aru et paljud ei salli üksteist kuid kas on vaja kohe mingi lollide grupp teha ja teda mõnitada.

Teiseks näiteks toon ma oma kalli "õe" kes on mul olemas olnud juba 10 aastat igas olukorras ning me oleme jaganud nii halbu kui ka rõõmsaid hetki enda elus. Ning nüüd ma saan aru et tal on vÄga rasked ajad ja ma näen seda kõike pealt, kuid temalt seletust küsides ja abi pakkudes ta palub sellest vaikida ja mitte rääkida. Kas ta ei usalda enam mind? Milles probleem on? 

Palun ma soovin sind aidata kõigest vÄest, lase mind sjsse(palun kui sa loed seda). 

AitÄh, et viitsisite mu kallite inimeste probleemid ära luged.

-K