kolmapäev, 10. veebruar 2016

Mälestused

Olete märganud, kui tugevalt me tegelt enda mälestustest kinni hoiame. Hoiame lausa nii tugevalt et peab need üles kirjutama või isegi joonistama. 
Mis nendes siis nii erilist on? 
Peaks isegi mitu vastusevarianti kirjutama. 
Osadele on tähtsad emotsioonid.
Osadele on tâhtsad need kohad.
Osadele on tähtsad momendid ja tegevused nendes. 
Ning siis tulevad need, kes hoiavad neid peas, koguaeg meenutades kuna nendes olevad inimesed on kadunud nende elust nüüdseks. Selja pööranud sellele kōigele ja astunud sammu tuleviku poole. 
Kas vahest nad mõtlevad, kui tore aeg see oli ja sooviks seda aega tagasi?
Tundub, et ei. Meenutades neid aegu inimestega, kes lahkunud on lihtsalt nii kallid. Neid ei saa nii kergelt lahti lasta, et teed sõrmenipsu ja see on peast läinud. Ei saa . Kummitama jäävad need laused kindlatelt inimestelt. Kui emotsionaalsed need võisid olla, kui armsad, kui kurvad, kui kurjad, kui tähtsad, et lausa muutsid elu.

-k